Palun jätka õigele blogilehele: Ujudes ümber Eestimaa
Seoses terve nädala meedias väldanud uudisega ühe mehe ebaõnnestunud pikamaaujumisest Emajõel soovivad selle ala andunud fännid halba kuulsust maha pestes tõestada, et pikamaaujumine ei ole pelgalt vooluga minna laskmine nagu seda viimaste päevade jooksul on olnud korduvalt võimalik inimeste mõtteavaldustest välja lugeda. Ka ei minda mingit rekordit püstitama ega ühe mehe show’d tegema vaid sõpruskond ujub heast tahtest ja eelkõige iseendale tõestades, et “võimatu on võimalik”. Kihnu-Pärnu distants võetakse ette 12. augusti varahommikul ning viiakse lõpule sama päeva õhtuks.
Teekonna võtavad seekord ette juba varasemate kogemustega avaveeujujad: Bruno Nopponen (36), Henri Kaarma (35) ja Romet Tepper (32) - kõik Viimsi Veeklubist.
Ujudes ümber Eestimaa idée ulatub juba kolme aasta tagusesse aega kui esmakordselt ujuti Võrtsjärvest Tartusse. Sellele on järgnenud iga aasta mõni uus ettevõtmine propageerides sedasi nii ujumist üldisemalt kui ka viies ujumisoskuse vajalikkuse sõnumit edasi nii väikesaartele kui kõikidele teistele mere- ja suuremate veekogude äärsetesse valdadesse. Nii on juba jõutud ujuda pikki Emajõge Võrtsjärvest Tartusse, Kuramaalt Sõrve, üle Soome lahe Porkkalast Suurupisse, rääkimata siis lühematest distantsidest Mandri – Vormsi – Hiiumaa – Saaremaa – Muhu jne vahel.
Seekord on siis otsustatud ette võtta teekond Kihnust Pärnusse, mis on oma raskusastmelt küll sarnane üle Kura kurgu ujumisega 2009. aastal kuid pelgalt distantsi pikkusega kõiki neid ujumisi omavahel võrrelda ei saa. Siseveekogudes ujumine võrreldes avamerel ujumisega oleks sama kui omavahel kõrvutada mäe- ja klassikaline suusatamine. Igal distantsil on oma iseloom ja arvestada tuleb erinevate mõjudega. Seekordse distantsi pikkus on 40 km, alustatakse Lemsi sadamast ja lõpetatakse Pärnu rannas nö “seene all” ja seda siis umbes 15 tunniga.
Seekord on meestele saateteenistuseks kaasa tulnud Kihnu omad mehed, kes tunnevad paremini kohaliku veeteed Pärnusse vähendades sellega võimaliku kivide, kalavõrkude jm ohu otsa sattumise riski.
Kuna kõik mehed seltskonnast on ise Pärnus üles kasvanud ning Pärnu treenerite käe all ka ujumisoskuse omandanud, siis on kindlasti Pärnu ujumine ja ujulate hetke olukord meestele väga südamelähedane.
Teadaolevalt üritatakse Koidula Kooli ujula taasavada septembris kuid see on vaid ajutine lahendus, ka Raba tn ujula võib kinni minna kui ei õnnestu uut kokkulepet saavutada - aeg oleks riigil toetada Pärnut, et sinna korralik ja kaasaegne ujumiskeskus sportimiseks ehitataks.
